Skip to main content
European School Education Platform
Expert article

Sotsiaalne ja emotsionaalne õpe toetab vaimset tervist ja heaolu

Pandeemia psühholoogiline mõju on toonud esile vajaduse hoolivama ja kaastundlikuma haridussüsteemi järele, mis toetab laste ja noorte sotsiaalseid ja emotsionaalseid vajadusi. Selles artiklis selgitab Carmel Cefai Malta ülikoolist, millised võimalused selleks on.
young girls holding hands
Image: Pixabay / MireXa

Hiljutine statistika paljastab murettekitava suundumuse laste ja noorte vaimses tervises ja heaolus Euroopas ja mujal.

 

  • Umbes 20% koolilastest kogeb õppeaastate jooksul vaimse tervise probleeme, kusjuures 50% vaimse tervise probleemidest areneb välja enne 14. eluaastat ja 75% vanuses 12–25 (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo, 2018).
  • Uuringust, milles osales 10 000 last vanuses 11–17 aastat, selgust, et üks viiest lapsest on enda sõnul kiusamise, akadeemilise surve ja üksinduse tõttu üles kasvanud õnnetuna ning on tuleviku pärast mures (UNICEF/EU, 2021).
  • Enesetapp on madala ja keskmise sissetulekuga riikides noorukite peamine surmapõhjus ning kõrge sissetulekuga riikides teisel kohal (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo, 2018).

 

Need murettekitavad arvud näitavad vajadust hoolivamate ja kaastundlikumate haridussüsteemide järele, et toetada laste ja noorte sotsiaalseid ja emotsionaalseid vajadusi. Uuringud näitavad, et sotsiaalne ja emotsionaalne õpe (SEÕ) edendab positiivset mõtteviisi, prosotsiaalset käitumist ning heaolu ja akadeemilisi tulemusi. Samuti vähendab see sotsiaalseid, emotsionaalseid ja käitumisega seotud häireid, nagu ärevus, depressioon, suitsiid, ainete kuritarvitamine ja antisotsiaalne käitumine (Durlak jt, 2011; Goldberg jt, 2019; OECD, 2021). Positiivset mõju on täheldatud varasest lapsepõlvest kuni keskhariduseni erinevates kultuurilistes ja sotsiaalmajanduslikes oludes.

 

NESETi aruanne SEÕ tugevdamise kohta ELis (Cefai jt, 2018) pakub välja kogu kooli hõlmava, süsteemse ja tõenditepõhise lähenemisviisi, mis ühendab õppekavast lähtuva lähenemise positiivse kooliõhustikuga. Sihiks on parandada õppijate ja õpetajate heaolu. See lähenemisviis kaasab kogu koolikogukonna, sealhulgas töötajad, õpilased ja lapsevanemad, ning kohaliku kogukonna ja teised sidusrühmad, et edendada SEÕ-d kooli eri tasanditel:

 

  • Õppekava: SEÕ õppekava põhineb oskustel, kasutades kogemusõppe lähenemisviisi, mis toetab nii sissepoole suunatud kui ka teiste inimestega suhtlemist toetavate pädevuste arendamist alusharidusest keskhariduseni.
  • Klassiruum ja kooli õhustik: SEÕ õppekavaga peab kaasnema positiivne klassiruumi ja kogu kooli õhustik, kus õppijad tunnevad end turvaliselt, kaasatuna, austatuna ja ühtekuuluvana.
  • Varajane sekkumine: SEÕ on kõige tõhusam siis, kui see algab alusharidusest.
  • Õpilaste hääl: õpilased peavad aktiivselt osalema õppekava väljatöötamises, rakendamises ja hindamises.
  • Sihipärased sekkumised: universaalse lähenemisega SEÕ-le peaks lisama suunatud sekkumisi haavatavatele õpilastele, kes võivad vajada lisatoetust.
  • Õpetajate haridus ja heaolu: õpetajad vajavad koolitust, kuidas SEÕ-d oma töö kaudu rakendada, et arendada ka enda sotsiaalseid ja emotsionaalseid pädevusi ning hoolitseda oma tervise ja heaolu eest.
  • Lapsevanemate koostöö: lapsevanemaid aitab kaasata osaluspõhine lähenemine, kus vanemaid koolitatakse, kuidas oma laste SEÕ-d toetada.
  • Partnerlus kohaliku kogukonna ja vaimse tervise spetsialistidega: kohalik kogukond ja teised sidusrühmad on süsteemse kogu kooli hõlmava lähenemisviisi rakendamisel olulised tegurid.
  • Kvaliteetne elluviimine: et SEÕ lähenemisviis oleks tõhus, peab see olema hästi kavandatud ning selle elluviimisel tuleb kasutada asjakohaseid koolitusi, materjale ja tuge. Selle rakendamisse tuleb aktiivselt kaasata kogu koolikogukond.
  • Kohandamine kohalike oludega: sekkumised peavad arvestama koolide kultuurikonteksti ning õpilaste huve ja vajadusi, rakendades osaluspõhist rohujuuretasandi lähenemisviisi.

 

Järeldused

 

Laste ja noorte vaimset tervist ja heaolu puudutav statistika ning järjepidevad tõendid selle kohta, et SEÕ aitab edendada heaolu ja ennetada vaimse tervise probleemide tekkimist noorte elu kriitilistel perioodidel, kinnitavad vajadust kujundada haridus ümber, et see arvestaks 21. sajandi COVID-viiruse järgse tegelikkuse ja proovikividega. Üks hariduse peaeesmärke peab olema heaolu ja vaimse tervise edendamine terves koolis süsteemse lähenemisviisi kaudu.

 

 

Carmel Cefai, PhD (Lond), FBPS, on psühholoogiaprofessor ja Malta ülikooli vastupidavuse ja sotsiaal-emotsionaalse tervise keskuse direktor. Ta on laialdaselt uurinud ja avaldanud töid sotsiaalse ja emotsionaalse hariduse ja vastupidavusega seotud teemadel. Oma karjääri alustas ta kooliõpetajana.

 

References

 

Cefai, C., Bartolo, P., Cavioni, V., & Downes, P. (2018). Strengthening social andemotional education as a key curricular area across the EU: A review of theinternational evidence. NESET Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union.

 

Durlak, J. A.; Weissberg, R. P.; Dymnicki, A. B.; Taylor, R. D. (2011). The impact of enhancing students’ social and emotional learning: A meta-analysis of school-based universal interventions. Child Development, 82 (1), 474-501.

 

Goldberg, J. M., Sklad, M., Elfrink, T. R., Schreurs, K. M. G., Bohlmeijer, E. T. and Clarke, A. M. (2019). Effectiveness of interventions adopting a whole school approach to enhancing social and emotional development: a meta-analysis. European Journal of Psychology of Education, 34(4), 755–782.

 

OECD (2021) Beyond Academic Learning.

 

UNICEF and the European Union (2021) Our Europe, Our Rights, Our Future.

 

WHO Regional Office for Europe (2018). Adolescent mental health in the European Region.

 

WHO Regional Office for Europe (2020). Spotlight on adolescent health and well-being. Findings from the 2017/2018 Health Behaviour in School-aged Children (HBSC) survey in Europe and Canada International report.

 

Additional information

  • Education type:
    School Education
  • Target audience:
    Head Teacher / Principal
    School Psychologist
    Student Teacher
    Teacher
    Teacher Educator
  • Target audience ISCED:
    Primary education (ISCED 1)
    Lower secondary education (ISCED 2)
    Upper secondary education (ISCED 3)

Tags

Social skills
Well-being

Key competences

Personal
Personal, social and learning to learn
Social and learning