Skip to main content
European School Education Platform
Interview

Education Talks: Kuidas põimõpe ja koolide partnerlused muudavad koolid kaasavamaks

Selles Education Talks sarja osas löövad kaasa kolm Euroopa haridusruumi koolide töörühma liiget. Kuulake nende mõtteid selle kohta, kuidas põimõpe ja kooli-kogukonna partnerlused võivad muuta koolid kaasavamaks.
Education Talks

Põimõpe on viimastel aastatel muutunud hariduse väga tähtsaks osaks. Haridusministrid on 2021. aastal vastu võtnud nõukogu soovituse põimõppe kohta. Põimõppes võib kombineerida eri õppekohti ning eri digitaalseid ja mittedigitaalseid vahendeid. Arvestades kõike seda ning põimõppe suurt tähtsust, on meie koolide töörühm uurinud, kuidas me kõik saaksime põimõpet edendada, eriti poliitikakujundatena.

 

Mida tähendab kaasav põimõpe praktikas?

 

On kolm erinevat põhiviisi, kuidas kogemusi vahendada. Kõigi kolme puhul on tähtis üks aspekt, ilma milleta jääb õppija oma kogemuste töötlemisel üksi. Vajalik on dialoog, mis aitab tähendust luua. Õppimise muudab kaasavaks see, kui õppetöö on sedasi organiseeritud ja korraldatud, et kõik õpilased saavad aktiivselt osaleda endale sobival tasemel, lähtudes enda huvidest, ning neile antakse selleks vajalikku tuge. Põimõpe pakub loomulikult palju võimalusi eri kogemuste saamise  viiside kombineerimiseks, nii et õppetöö saab toetuda mitmekesisele kogemuste variatsioonile.

 

Kuidas edendavad haridusministrid kaasamist toetavat põimõpet?

 

Poliitikud, ja eriti ministeeriumid, peavad tagama, et koolidel ja õpetajatel oleks õppekavas piisavalt ruumi, et põimõpet rakendada. Seega on õppekava paindlikkus väga tähtis, see ei tohiks olla liiga ette määratud. Õpetajad vajavad ka meie tuge seoses tööriistadega, ning koolitusi, et kõiki neid digivahendeid ja -tööriistu kasutada. Ning väga tähtis on see, et neil oleks koht, kus nad saaksid oma kogemusi jagada. Koolid ja õpetajad teevad suurepäraseid asju ning meie, poliitikud, peame neile võimaldama ligipääsu eri riiklikele ja Euroopa platvormidele, et kõiki neid kogemusi jagada.

Näeme Horvaatias, et koolid teevad kohalike kogukondadega suurepärast koostööd. Näiteks teevad meie koolid toredat koostööd politseiga. Meil käib koolis külas politseiametnik, kes õpetab esimestele klassidele liikluskultuuri, ning nad lähevad ka välja tänavale, et esimeses klassis käijad kogeksid liiklust vahetult. Usume, et just sellistel viisidel võiksid koolid olla avatud kohalikele kogukondadele, ning me peaksime tegema ühiseid jõupingutusi, et meie õpilased saaksid võimalikult hea hariduse.

 

Kuidas koolijuhid saaksid kaasamist toetavat põimõpet edendada?

 

Koolijuhid saavad edendada kaasamist toetavat põimõpet, andes kõigile õpetajatele piisavalt autonoomiat, et nende loovus võiks õitseda. Õpetajatesse tuleks suhtuda kui professionaalidesse, kes teavad, mis on nende õpilaste jaoks parim ning kuidas õppeprotsessi nende jaoks tähendusrikkamaks muuta. Loomulikult peab seda toetama ka õigusraamistik. Näiteks põhineb Eesti riiklik õppekava pädevustel, oskustel ja õpitulemustel. See võimaldab õpetajal õppetööd kombineerida, sest see tähendab, et õpetajatel on pea täielik iseseisvus otsustada, kuidas õppeprotsessi kujundada, senikaua kui õpitulemused saavutatakse täielikult.

Autonoomia võimaldab neil luua võrgustikke ja partnerlusi, näiteks tööandjate või valitsusväliste organisatsioonidega, ning tuua nad klassiruumidesse. Nad saavad korraldada tunde väljaspool kooli, näiteks laborites, muuseumides, parkides, metsades, kuhu iganes nad soovivad minna, peaasi et õpieesmärgid saavutatakse. Lisaks saab koolijuht vahendada koostööd kooli ja erasektori vahel.

Eestis on kultuur, mis toetab avaliku ja erasektori partnerlusi, koolide ja eraettevõtete koostööd, ning see on ühiskonnas sügavalt juurdunud. Kokkuvõttes on kõige tähtsam luua usaldusel põhinev keskkond ja koostöökultuur, et põimõpet ka tegelikult ellu viia.

 

Additional information

  • Education type:
    School Education
  • Target audience:
    Government / policy maker
    Head Teacher / Principal
    Student Teacher
    Teacher
    Teacher Educator
  • Target audience ISCED:
    Primary education (ISCED 1)
    Lower secondary education (ISCED 2)
    Upper secondary education (ISCED 3)

Tags

Blended Learning
Inclusion
Policy development
School leadership