Siinses artiklis vaatleme pedagoogilisi lähenemisviise, mis ei pruugi olla uued, kuid mis õigesti rakendades võivad õpilaste jaoks muudatusi kaasa tuua.

Kehapõhine õpe

Kehapõhine õpe rõhutab kogu keha, sealhulgas vaimu, keha, füüsilise tegevuse, tunnetuse ja emotsioonide kaasamist õppeprotsessi. Kehapõhine õpe võib õpilasi emotsionaalselt rohkem kaasa haarata kui istuv keskkond. Füüsilised tegevused võivad avaldada positiivset mõju õpilaste kognitiivsetele võimetele ja õpitulemustele.

Projekt ENABLES keskendub jagatud juhtimise arendamisele koolides kunsti- ja kehapõhise tegevuse kaudu. Projekt pakub välja eri meetodeid, sealhulgas kollaaži ja kehapõhist liikumist, loovkirjutamist ja refleksiooni, näitemängu ja improvisatsiooni ning vinjette.

Projekt INTELed kasutab kaasava hariduse edendamiseks kehapõhist õpet ja eri meeli haaravaid tehnikaid. Projekti peamised väljundid on koolituskäsiraamat, parimate tavade kogu ja organoleptiliste IKT-mängude veebivaramu.

Adaptiivne õpe

Adaptiivne õpetamine arvestab kõigi õpilaste tugevate külgede ja vajadustega. Erinevalt diferentseerimisest, mis keskendub üksikutele õpilastele, lähtub adaptiivne õpetamine kogu klassist. See peaks looma võimalused kõikidele õpilastele edu kogemiseks, näiteks õpilasi tõhusalt rühmitades, küsimusi toetavamal viisil ümber sõnastades või täiendavaid sissejuhatavaid teadmisi pakkudes.

Projekti AILE eesmärk on pakkuda tehnoloogilist tööriista, mida saab kohandada vastavalt iga õpilase vajadustele. Tööriist on üles ehitatud universaalse õpidisaini põhimõtetele. Tööriista rakendamine aitab õpetajatel luua õpilaste vajadustega kohandatud õppekava, saades kõik vajaliku ühelt platvormilt.

http://aile-project.com/la-plateforme/

Aktiivõpe

Aktiivõppe põhimõtte järgi on õpetamismeetodid õppijakesksed, kaasates õpilased ka tegelikult õppeprotsessi ja innustades neid tundides oma potentsiaali realiseerima. Õpetaja roll on luua õpilastele tundides võimalusi oma võimekuse kasutamiseks. Aktiivõpet saab sageli toetada uuenduslikult kujundatud õpiruumidega.

Novigado projekt toetas koole ja õpetajaid üleminekul traditsiooniliselt klassiruumilt paindlikele õpiruumidele, kasutades õppijakeskseid aktiivõppe meetodeid. Töötati välja koolitusprogramm, mis aitab koolidel rakendada aktiivõppe põhimõtteid, pakkudes juhiseid paindlike õpikeskkondade jaoks ja õpistsenaariumi tööriista.

Lisaks propageeritakse projektis 2Smile õppijakeskset vaatenurka, mis pakub õppeprotsessile teistsugust lähenemisviisi ning selgitab iga osaleja funktsiooni selles. Uudne vaatenurk arvestab kogu kooli strateegiat, milles kõik osapooled on haridusprotsessi kaasatud. Seda iseloomustab terviklik mõtteviis ja õpilaste õppeprotsessi keskmesse asetamine.

Formaalhariduses ja -koolituses viitab põimõppe mõiste koolidele, õpetajatele või õpilastele, kes kasutavad rohkem kui üht õpetamis- või õppimismeetodit. Selles võib kombineerida mitmeid digitaalseid ja analoogseid õppevahendeid, aga ka füüsilisi kohti, nagu õuealad, ajaloolised või kultuurilised paigad, ettevõtted ja palju muud.

SMART-MT projektil õnnestus vähendada õpilaste alasooritust matemaatikas, pakkudes neile paeluvaid digitaalseid õppevahendeid. Projektis rakendati põimõppe lähenemisviisi, kasutades tagurpidi/ümberpööratud õppemeetodeid, mikroõpet, mängustamist ja avatud e-õppevara.

Projekt FERTILE toetab kaasaegseid õppemeetodeid, mis väärtustavad valdkondadevahelist õppimist. Neis kombineeritakse kunstilist eneseväljendust haridusrobootikaga, et arendada raalmõtlemist põimõppekeskkonnas.